Konnad ja putukad kui kevadekuulutajad

APRILL

I Mesilane
-Vestlus: taimede ja tolmendajate omavaheline suhe. Erinevad tolmlemisviisid. Kuidas putukad aitavad taimedel paljuneda?
-Vaatlus ja uurimine: mis on lille sees? V/U siniliialia, lumikelluke, märtsikelluke.
-Mesilane lillel robootikamudeli ehitus ning vastava programmi koostamine.

Eelmisest aastast oli lastel veel meeles maasikaprojektist õite tolmeldamine, seega kohe teati, et maasikat aitavad putukad tolmeldada. Kui saadi teada teine tolmeldamine, milleks oli tuultolmeldamine, siis mõeldi väga kiiresti välja võilill. Iga korraga läheb ehitamiskiirus ja efektiivsus paremaks. Seekord olid kõik rühmad 40minutiga valmis ja seejärel algas katsetamine programmi enda loomisega. Ütleme nii, et kui need oleks olnud päris mesilased, siis neil oleks pea ringi käinud. :)

II Putukad
-Putukate kehaehituse ülekordamine
-Kiili/tõugu/ritsika/ämbliku või omalooming putukaehitus ning sellele programmi koostamine, millega putukas liigutaks kas jäsemeid või tiibu.
-Kokkulepete saavutamine iga arvuti taga (eeldusel kui ehitatakse näidise järgi).

No ei taha see putukate jalgade arv kohe kuidagi meelde jääda, ikka on kõigil 4 jalga kui küsida.
Koostöö osas läks täna lihtsalt, kokkuleppeid ei olnud vaja saavutada sel lihtsal põhjusel, et lapsi oli vähem kui komplekte ja seetõttu tegi igaüks ise oma tööd.
Putukatest otsustati täna ehitada vaid jaanimardikat ja ämblikku. Seekord oli teisiti veel ka see, et vajaminevaid juppe ei pidanud ise mõtlema, vaid olid etteantud pildi kujul. Jaanimardikas oli lihtsam ja vähemate juppidega, ämblikul rohkem juppe ja keerukam. Kui jaanimardikas välgutas igas toonis tulesid, siis ämblik vaeseke oli nii raske, et ei jaksanud tema ennast liigutada eriti. 

III Konn
-Vaatlus ja uurimine: konnakudu.
-Konna elutsükkel, nende osade erinevused. Seos konna füüsilise muutumise ja keskkonna vahel.
-Konnakullese ehitus programmi järgi, iseseisvalt edasiarendamine täiskasvanud konnaks.
Konnakudu me kahjuks ei saanudki uurida. Konnad nimelt pole ise ka veel selle osani meie vaatlustiigis jõudnud. Konna eluetapid olid aga lastel eelisest aastast veel hästi meeles.
Konnakullese ehitustöö toimus juhendi järgi, kuid konn oli vaja ise edasi arendada ja see vajas natuke juba mõttetööd. Kõik konnad said lapsed ka liikuma. Hiljem mingi aga juba hullu teadlase teed ja tuuniti konnad nii ära, et neist said superkonnad.

IV Kokkuvõtted
-Kokkuvõtted robootikast. Lemmikprojekti hääletus. Mis meeldis/mis mitte. Raskeim/kergeim osa.
-Vaba valik/omaloomingu projekt. Kaaslastega kokkulepetele jõudmine arvuti kasutamise osas.
Huvitaval kombel soovis üle poole rühmast teha vabal tunnil Milot. Kuigi tegemist on kõige lihtsama projektiga on see lastele ometi kõige armsam. Eriti meeldis neile just see, kui Milo muudkui aga sõitis ja sõitis edasi. Kilkamist oli palju igatahes viimases tunnis. Otsustati ka ehitada 1 Kilo, 1 Helikopter ja 1 Prügiauto, kuid ülejäänud lapsed ehitasid ilma juhisteta omaloomingut. Kuid ka Milod ehitati ümber ja lisati neile kaunistusi juurde.
Lemmikprojekti hääletusel olid üsna tagavägine rebimine Mao ja Milo vahel. Robootika lastele meeldis, kuid 3 pildi järgi ehitamine oli nende meelest kõige raskem.

Loodus kui meie vaenlane või sõber II osa

MÄRTS

I Helikopter
- Vestlus" Suured ilmaga seotud loodusõnnetused". Kuidas nende korral inimesi/loomi liigutada või materjale tuua? Eesti loodusõnnetused. Helikoperi kasutamise võimalused.
-Video Youtubeist päästekopteri tööst.
-Pääste/varustusekopteri ehitus ning sellele programmi koostamine.
Loodusõnnetuse peale hakkasid laste mõtted liikuma eelkõige metsatulekahju ja tormi suunas. Loodus õnnetus on aga siis, kui mõni loom sööb teise ära. :D
Helikopter kui abivahend mõeldi välja väga kiiresti. Samuti arvati, et helikopteriga saaks ka kuid tee pealt eest ära tõsta, kui päästeauto on liiga aeglane. Helikopteriga võiks kohale toimetada kõike, mida vaja kommist inimesteni, kuid kommi oleks natuke tobe viia, selleks on parem minna poodi. :)
Kopterid valmisid päris kiiresti, natuke valmistas pettumust, et lastele, et kopter ei lennanud. Kuid lahe oli ka ise liigelda ja teha hääli. Paar last mõtlesid, et proovivad järgmine kord panna tööle tiiviku. Eks siis hakkavad nuputama.

II Helikopter
-Helikopteri ümberkujundamine nii, et sellega saaks kas:
1) ohustatud looma ümberasustada
2) viia abivajajatele materjale/toitu
3) kustutada metsatulekahju
Valitud olukorra läbimängimine.
Helikopterid suutsid üles tõsta meil ikka üsna raskeid kandameid, igaüks lahendas ülesande erinevalt. Kõik loomad/materjalid said ka transporditud. Metsatulekahju keegi ei otsustanud kustutada. Üks helikopteritest kahjuks sattus ka õnnetusse ja ei elanud üle kokkupõrget maaga. Nagu päris eluski, sama siin, kõik ei lähe alati plaanipäraselt.

III Prügisorteerimise auto
-Prügisorteerimise põhimõtted. Mis on prügi? Miks on vaja keskkonda kaitsta?
-Video prügisorteerimise auto tööst.
-Prügisorteerimise auto ehitus ning sellele programmi koostamine.
Prügi ja keskkonna teema on lastele tuttav. Prügi on ikka see, mida pole enam vaja/katki/seda ei saa õigesse kohta anda. Keskkonda on vaja kaitsta, sest see on õige asi, mida teha/loomadel parem elada/inimestel ka/siis maailm jääb kauem alles/on rohkem loomi ja linde/ raha säästad ka. Tekkis küll pisike eriarvamus teemal, mida teha klaaspurkidega, kõik olid nõus, et loodusesse neid ei jäta aga mis siis saab, kui keldris enam ei ole ruumi neid hoida. Sellega tegeleme järgmise jalutuskäigu ajal, et teada saada, kuhu peaks panema klaaspurke.
Nüüd oleme jõudnud nii kaugele, et kui terve rühm on suur ümmarguse laua taga, siis saab töö ka tehtud ja ei hakka segama kõrval olev rühmakaaslane. Prügiauto ehitus toimus juhiste järgi ja on näha, et koostöö viib kaugele. I rühm lõpetas töö juba 22 minutiga ja ülejäänud aja katsetasid erinevaid programme. Samas IV rühm lõpetas töö 56ndaks minutiks. Kuid kõik said töö valmis ja seejärel algas katsetamine. Tegime ka ühe järelduse: konteinerid peavad olema kõik sama suurusega, muidu lihtsalt ei mahu need prügiautosse ega sealt välja. Laste endi poolt tuli ka tunni lõpus lisandus, et legomehed peaks ka panema autosse, kes siis muidu autot juhib. :)

IV Prügiauto
-Vaatlus ja uurimine: prügimaja konteinerid.
-Vestlus: Miks peab olema prügikonteinerite suurus sama ka erinevatel konteinerifirmadel?
-Prügiauto ehitus ning rehvi/konteineri tõstmise katse.
Raskeim osa tunnist oli tõstemehhanismi väljamõtlemine. Antud auto sisaldas ohtralt erinevaid kinnitusjuppe ja konks oli ka nende järjekorras. 8autot valmisid tunni piires, kuid ühel rühmal oli raskusi pildilt asetuse arusaamisega ja seetõttu tehti kohe alguses mitu suurt apsu sisse ja mingist hetkest enam ei saadud aru, kuidas edasi minna. Võrreldes esimese korraga, millal ehitati piltide järgi on aga kindlasti näha edasiminekut. Seekord olid samuti tiimikaptenid ja üksteise hindamise skaala. Hindamine oli adekvaatne, hinnati vaid koostööoskust ja kapteni puhul ka tema tööd tiimi juhina. Rehvikatse läbisid kõik autod. :)

Loodus kui meie vaenlane või sõber I osa

VEEBRUAR

I Maavärinad
-Maavärinate teke, ohud. Vestlus: Maavärinakindlad ehitised. Mis mõjutab hoonete vastupidavust. Mõisted: Richteri skaala, magnituud.
-Maavärinasimulaatori ehitus. Katse erinevate võnketugevustega. Leia väikseim magnituud, millega hooned A,B,C pikali kukuvad.
Kohe läks hing kergemaks lastel, kui saime aru, et Eestis ei ole maavärinaid, kuna meie asukohas ei ole sellist ohtugi kaardi järgi. Mõiste magnituud on keeruline, kuid sõna pallid jääb väga kergesti meelde. Oldi väga õnnelikud, et vahepeal on lihtsalt jälle juhiste järgi ehitamine, mitte pildi järgi. Vahepeal on tore ka, kui on natuke lihtsam :). Maavärinasimulaatorist sai kohe laste keeles maavärinaaparaat või lihtsalt katse. Katsetasime erinevaid majatüüpe. Kui kaks neist kukkusid 3-6 kiirustega maha, siis üks ehitatud maja ei kukkunud isegi kiirusega 10 maha, kuid täheldasime, et ka see hoone väriseb sellele vaatamata. Päris huvitav oli laste endi meelest just see osa, kuidas majad hakkasid pikali kukkuma.

II Maavärinad
-Maavärinasimulaatori ehitus nig programmi koostamine.
-Ehita kõrgeim hoone, mis jääb 8/9/10 võnketugevusega püsti.
-Vibratsiooni nähtavaks muutmise katse. Riisiterad pinguletõmmatud toidukilel+marssimine.
Mida kõrgem hoone, seda kindlamalt see pikali ka kukkus. Kuid plusspunktid loova lähenemise eest, majad olid efektse välimusega, maavärinakindlad olid kahjuks vähesed. Paar hoonet olid madalad ja stabiilse struktuuriga. Ülesannet jälgiti sõna-sõnalt ja seetõttu tehti kohe selgeks madalate majade ehitajatele, et ülesanne oli ehitada kõrgeim maja, mis jääb püsti. Keegi ei tabanud ära, et kõrgeim võib olla ka madal maja, sest sellest kõrgem lihtsalt ei jää püsima. :)

III Tamm
-Vestlus: Mis juhtub jõgedega kui lumi hakkab sulama? Millistel aastaaegadel on üleujutused.
-Video Youtubeist: Soomaa.
-Vett reguleeriva tammiehitus ning töölepanek. Tammile aluse joonistamine.
Soomaa video tekitas vaimustust, nii äge oleks ju sõita oma maja ette paadiga. Tammiehitus oli lastele kerge tegevus, kuid ei oldud rahul programmis oleva paadiga, sest see oli liiga lihtne. Õhtul ehitati juurde kaubalaevu, puksiirlaevu ja muidki huvitavaid sõiduvahendeid/lisandusi. Ühele jõepildile ei mahtunud laevatee ära, seega seda veel pikendati, sinised vildikad said tõsiselt vatti.

IV Tamm
-Video WeDo 2,0 programmi sillaväravast.
-Teist tüüpi värava/tammi ehitus. Üks variantidest näidis 8b, teine variant omalooming.
-Väravate programmi loomine nii, et need aitavad paadil liigelda jões.
3 pildi järgi ehitades sai seekord takistuseks üks ülekannetest, just see koht, mis hakkab silda üles tõstma. Antud ülesandes õpetaja ei aidanud üheski keerulises kohas. Käidi vaatamas üksteise töid ja küsiti, kuidas nemad lahendasid olukorra. Peaaegu tunni lõpus mõtles üks poistest välja, kuidas saada mehhanism tööle ja seejärel õhtul panid kõik lapsed sillad kokku. Kaks last said inspiratsiooni ja lahendasid silla tõstmise hoopis oma loogikaga, mitte sellega, mis oli programmis antud. Järgmise päeva peale jäi küll sildade töölepanek, kuid kõik sillad said tööle. :)

Ühelt küljelt lumekoristus ja teiselt maod.....

JAANUAR-Uuel aastal uue hooga. :)

I Lumekoristusmasin
- Vestlus: Lumekoristusmasin ja selle vajalikkus?
- Lumekoristusmasina ehitus näidise järgi. Mitte programmi abil vaid näidispilte uurides.
- Masinale programmi koostamine ning sellele loodud "lume" koristamine (lumi kortsutatud paberist)

Ehitustöö oli oluliselt keerukam ja nõudis suuremat koostööoskust kui eelnevad tegevused. Igal arvutil oli üks laps, kes oli kapten ning tema valis endale tiimiliikmed. Kapteni ülesanne oli oma arvuti taga tööd korraldada, tagada omavaheline koostöö ning vajadusel tulla abi küsima. Õhtul hindasid kõik meeskonnaliikmed oma tiimiliikmete tööd, väga loogiliselt hinnati kusjuures, vaadati täpselt, kas lapsed tegid koostööd ja abistasid üksteist. Kui tavaliselt on programmis kirjas, milliseid klotse on vaja võtta ja täpselt kuhu paigutada, siis seekord oli antud vaid 3 pilti valmis lumekoristusmasinast ja nende abil oli vaja ehitada. Lapsed olid eelnevatel kordadel väljamõelnud süsteemi, et ühel slaidil kujutatu paneb paika üks ja teisel slaidil kujutatu teine laps ehk siis kordamööda pandi klotse. Kolme pildi järgi ehitades ei saanud sama taktikat kasutada, mistõttu tegevus oli oluliselt pikem, kuna uute koostöövormide väljamõtlemine võtab aega. Ajalimiidiks on robootikas arvutiaku kestvus. Tänases tunnis juhtus esimest korda, et kõik akud said tühjaks, kuid kõik masinad valmis ei saanud. Valmis 2 masinat ajalimiidi piires, 1 masin sai täpselt valmis siis, kui arvutil sai aku tühjaks, 6 masinal oleks vaja olnud veel 10-15minutit, et saada valmis ning 1 masin oli veerand valmis neil pidurdas ehitust tõsine koostöö probleem.

II Lumekoristusmasin
Kõik 10 lumekoristusmasinat said valmis. Laste meelest pole siiani veel mittemillelgi olnud nii õrnalt katkiminevaid juppe, samas võib siin olla asi ka selles, et kui ehitada ilma täpsete juhisteta on vaja natuke rohkem mõelda ka ise kinnituskohtade peale. Kui hakkasime aga tegema suurt lumekoristust, siis tööle hakkasid vaid 3 masinat ja 1 neist tagurpidi. Hiljem mittetöötavaid analüüsides selgus, et ühes komplektidest oli jäänud nädalaks aju tööle, seega see oli tühi ja kahel oli lihtsalt ülekande kokkupanemisel viga sees. Ülejäänud 4-l me viga üles ei leidnudki, seega tegime ainsa järelduse, mis võimalik: Vahel asjad lihtsalt ei taha töötada....Või on neil Streik!!!! :)

III Madu
-"Loomade atlas" lk  Boamadu. Ussivõimlemine. Nööpidest kõige pikema mao ladumine.
-Youtube video madude liikumisviisist.
-Vaatlus ja uurimine: rästikunahk. Pildid rästikust, nastikust, vaskussist, boamaost. Roomajatele iseloomulikud tunnused. Mõisted: kiskja ja saakloom.
-Mao ehitus näidise järgi. Mitte programmi abil vaid etteantud kolme näidispilti uurides.
-Maole programmi koostamine ning töölepanek.
Nii mõnelgi oli kinnistunud arusaam, et maod söövad inimesi. Vestlesime sel teemal, et päris nii ka ei ole. Samuti saime teada, et kõik maod ei olegi mürgised. Youtube video kus madu püüab oma saaki ja selle siis tervena alla neelab, tekitas korralikke emotsioone . Poiste reaktsioon oli enamuses LAHE, tüdrukutel kaldus JÄLE poole. Tegemist oli ka seekord piltide järgi mao kokkupanekuga, suurim probleem oli selles, et pildilt ei saadud aru, kuidas täpselt on lõualuud omavahel ühendatud. Seekord oli lihtsam küll sellevõrra, et olemas oli ka valmistehtud näidis, mida siis probleemide korral hoolega uuriti. Tegevuse ajal valmis 7/9st maost, kes hakkasid ka kohe hoolega lõugu liigutama. 2 madu vajasid veel 15 minutit ja lõpetati ka õhtul. Sel korral lammutamist ei toimunud, kuna järgmisel korral hakkame ehitama saakloomi.

IV Elukeskkonnad
-"Siit tuleb krokodill" ("Here Comes The Crocodile") K. White, M. Terry. Mõisted: kiskja ja saakloom. Eluring looduses.
-Tavalegodest saakloomade ehitamine. Looma nime kirjutamine.
-Eelmisel tunnil ehitatud mao töölepanek ning jahiolukorra lavastamine. Saaklooma elukeskkonna ehitus. Dzungel/kõrb/veekogu.
Saakloomad ja kiskjad teema on lastele üsnagi selge. Kohe mõeldi välja eluring kiskja-saakloom-taimed-muld ja 2 varianti saakloomast mullaks-korjus ja seedimise ülejäägid. Lapsi ennast hakkas huvitama, kuidas kutsuda kiskjat, kes sööb teisi kiskjaid ja välja mõeldi megakiskja. :)
Elukeskkondadest ehitati dzungel, kõrb, meri ja jõgi. Lahendusi oli nii minimalistlikke kui vägagi detailse looduslähedase välimusega. Oma peast looma kujunduse väljamõtlemine on mõnevõrra keerulisem tegevus, kui juhendi järgimine, samas on tegemist loovust ja loogikat arendava tegevusega. Kõik rühmad said oma koostööga hakkama, oli näha läbiarutamist ja kaasamõtlemist. Kindlasti jäi kõigile meelde, et uss ei ole sirge, vaid liigub loogeldes.

Päkapikud piiluvad kiireid ja tugevaid masinaid

DETSEMBER-Usun, et päkapikud käivad ka meie robootikat uudistamas :)

I Raskeid asju vedava roboti ehitamine ühe erandiga-ketaste asemele suurte rataste kinnitamine. Vaatame üle eelmise nädala ennustused antud tegevusele.
Esemete lisamine koormale seni kuni robot jääb seisma. Mis on raskeim asi, mida veel koormale lisades siiski robot edasi liigub.
Vestlus: Jõuluvana saanivedu? Kuidas sinna mahuvad kõigi maailma laste kingid?

Kui eelmine kord oli 5/10st valesti ehitanud, siis nüüd liikusid kõik robotid peale ühe, samuti vähenes oluliselt ehitusele kuluv aeg. 
Huvitaval kombel olenes Kilode liikumise viis sellest, kuidas olid rattad ühendatud. Kui olid rattaid ühendavad jupid samal joonel, siis Kilo "astus", kui eri suundades, siis "hüppas". Pliiatseid peale ladudes tuli neid sinna ikka terve mägi laduda, et Kilo enam ei jaksaks tõmmata. Väga usinalt lapsed katsetasid erinevate programmide loomisega, eriti kiiruste ja aegadega.
Kilo video peal on üsna kenasti näha ka rataste erinevad asetused.

Kui aega üle jääb, siis tuleb katsetada:

II Raskeid asju vedava roboti ehitamine suurte ratastega.

Mis juhtub, kui panna sama koormat vedama eri suundades 2 robotit. 
Mis juhtub, kui tõmme on ühes suunas tugevam kui teises. Kas leiame sellele mõne võrdluse elust enesest?

Köievedu liikumises pani kohe mõtted liikuma selles suunas, et mis juhtub, kui eri suundades panna 2 Kilot vedama sama koormat.Võrdsel kiirusel Kilode puhul oli koorem õhus ja kumbki ei suutnud oma poolele seda tõmmata.

Eeldasime ka, et kui panna erinevatel kiirustel Kilod vedama, siis kiirem veab aeglasemat kaasa, kuid juhtus hoopis nii, et aeglasem hoidis rattaid paigal, vaatamata kiirema Kilo hullumeelsetele pingutustele. 

Tehti järeldus Kilodel on all talverehvid, seega väga hea pidurdus. Esimene juhtum oli ka tühja akuga. Laadisime neid septembris, kuid alles nüüd sai tühjaks esimene, mõtlesime pikalt. Natuke ka juba paanitsesime, et kas tegime "aju" katki, kuid siis saime aru, et laadida hoopis vaja. Lõbus seik laadimisest oli küll, et hakati arutlema, kas laadimisel saavad "ajud" ehk ka targemaks. :)

III Kuidas võidusõiduautod sõidavad kiiremini tavaautodest? Mis neil on teisiti?

Video WeDo 2.0 programmis ralliauto sõitmisest. Video youtubeist ralliauto sõidust.
Ralliauto ehitus ning programmi koostamine nii, et auto peatub finišijoonel.
Katsetame kui kaua võtab sama teekonna läbimine kiirusega 1, 5 ja 10. Loendame sekundeid ning dokumenteerime oma leiud.
Jõudsime järeldusele, et võidussõidurajal pole lihtsalt inimesi ja seal ei ole vaja ka liiklusmärke vaadata nii palju. Või on asi hoopis teistsuguses ehituses, raketikütuses, turbonupus jne. Arvamusi oli palju miks võidusõiduautod on kiiremad tavaautodest, kuid ühisele järeldusele ei jõutudki. Ega igakord ei peagi.
Keerulisim osa auto ehitusest tundus olevat ülekandekummide pealepanek, seal oli vaja täpset kätt. Kõik autod sai sõitma kohe esimesel katsel.
Kiiruste katsete dokumenteerimine oli aga omaette ooper. Leppisime kokku, et kõigil on ühine mõõtühik ja selleks on kunstiklassi ühest seinast teise seinani. Auto hakkas sõitma sel hetkel, kui nö "lippu" lehvitati(ehk siis käega plaks anduri ees tehti) ja seni sõitis, kuni objekt tuli vastu. Kuid lapsed unustasid ära, et kui nad kõnnivad anduri eest läbi, jääb auto ju seisma ja just seetõttu tehti kiiruskatseid ikka mitmeid-mitmeid kordi. Sekundite loendamise osaga jutus aga meil nii, et arvuti ise loendas neid, kuigi tundus, et arvuti sekundid on kiiremad tavasekunditest. Seda huvitavat nähtust uurime teinekord edasi.

Nagu meil on traditsiooniks saanud, siis iga uus robot saab endale ka nime. Seekordne nimi LEEK selgus hääletuse teel.
1 hääl-Drifter
1 hääl-Ralli
1 hääl-Kummivilistaja
2 häält- Turbo
4 häält- Välk
5 häält- Leek

Nagu pildilt näha, siis tulemused on enamvähem loogilised ehk siis nr 10 kiirusega on kõige lühem aeg ja number 1 kiirusega pikim aega.


IV Ralliauto ehitus ning programmi koostamine nii, et auto peatub finišijoonel.

Katsetame kui kaua võtab sama teekonna läbimine kiirusega 1, 5 ja 10. Vaatame üle kas meie andmed klapivad eelmisel nädalal kirjapanduga. Ennustamine mitme sekundiga muutuksid ajad kui asendaksime väikesed rattad suurtega ning kui muudaksime rataste ülekandeid.
Seejärel vahetame väikesed rattad suurte vastu ning kordame katset, samamoodi muutes ülekandeid. Võrdlus ennustuste ning reaalsete tulemuste vahel.

Jõudsime järeldusele, et suuremate ratastega liigub Leek kiiremini ehk siis mida suuremad rattad, seda väiksemad ajad said kirja. Ilmnes, et 3 liikumisandurit tegid meil trikke, nimelt Leek liikuma hakkas, kuid seina ära ei tundnud ja seetõttu sõitis seina vastu ja jätkas sõitu. Samuti oli paar Leeki ehitatud peeglis, ehk siis oli pandud mootor ja kummid valele poole, mistõttu üllatus-üllatus hakkas Leek sõitma tagurpidi. 

Toimus ka Leekide võidusõit. Nagu igas sõidus on võitjaid ja kaotajaid, meie puhul ka mahasõitnud kumme ja ühendamata ajusid. Kuid need, kes sõitma said, sõitsid lõpuni. Vaatamata sellele, et õpetaja ajas Leegid stardijoonel sassi, leidsid lapsed enda oma kiirelt üles. Iseloomuliku juhtmekeeru ja teistsuguse klotsiasetuse  ja lihtsalt sisetunde najal leiab nii mõndagi. Hõisati kaasa kõigile Leekidele, mis edasi kihutasid. Pärast lammutades Leeke oli küll pisike paanikahetk, et kellegi Leek on kadunud, kuid kui mõeldi välja, et kõik on samasugustest klotsidest, siis oli üldine rõõmuohe. Probleem on möödas.
*Kui päkapikk annab ülesandeks teha 8x8x8 maja, siis nupukad Toomekad lahendasid asja nii, et  iga maja alus on 8*8 ja kõrguseks tuleb 5 rida seina ja 3 rida katust. Meie päkapikk oli igatahes Päkapikulaga rahul, eriti rõõmus oli ta värviliste akende üle.








V Ralliauto ehitus ning programmi koostamine nii, et auto peatub finišijoonel. Väikeste rataste asemel kasutame suuri.
Vestlus: mis mõjutab auto liikumiskiirust. Millega on vaja ralliautol arvestada kui võistlused toimuvad erinevates riikides/erinevate maastikega.
Erinevate maastike ning kaldteede ehitamine klotsidest ja muudest materjalidest ning nende peal programmi katsetamine. Tulemuste jäädvustamine ning dokumenteerimine, järelduste tegemine.
Poisid otsustasid ehitada silla, millest siis autod peavad üle sõitma. Kõikvõimalikud apsakad mis ainult sillaehitusega meelde tulevad saime ka tehtud. Küll jäi auto silla peal seisma, sest sillatipp oli liiga järsk või oli kallak liiga suur ja auto luges selle takistuseks ja jäi seisma. Rääkimata sellest, et sild lagunes paar korda ära, autod sõitsid sillalt maha kui ei olnud just täpselt keskele pandud. Samas hea oli seejuures õppida sillapiirete vajalikkusest ja miks peavad olema sillad turvalised. Arhitektitööst saime kindlasti rohkem teadmisi kui ise kõik läbi katsetasime. Sillaehitusest on igaühel erinev arusaam, millepärast on iga sild omanäoline.

Milod ja Kilod teevad tööd

NOVEMBER-nüüd ametlikult kõik töötab nii, nagu vaja.

I Kulgur Milo ehitus+ liikumisanduriga varustamine
Video Milo liikumisaanduri kasutamisest, vastava programmi loomine ning katsetamine. Kuidas toimetada siis, kui hiirt pole, õpime kasutama touchpadi/puuteplaati.
Huvitaval kombel ei tahtnud 2 liikumisandurit tööle hakata, kuid see-eest kõik ajud ühildusid arvutitega. Puuteplaadi kasutamine oli kindlasti keerukam kui hiirega töö, samas iga arvuti juures oli kokkuvõttes siiski vähemalt 1 laps, kes sai tööga hakkama.

II Milo ehitus+kallutussensori töölepanek
Video kallutussensori tööpõhimõtetest
Aitame saata Maxile ja Miale sõnumi Milo avastustest
2 Milo omavahelises koostöös kandami vedamine

Max ja Miasaid kõik sõnumid kätte,kahe Milo koostöö said kõik rühmad ka mõninga pusimisega tööle. Kuna kandamit vedades pidi mõlemil poolel olema sama raskuskese, siis kui midagi oli valesti ei liikunud Milo otse vaid hakkas ringiratast tiirutama. 3/5st rühmast pidid korrigeerime ehituslikke vigu või vaatama ülekande kummide asetuse üle. Huvitaval kombel prooviti panna kiirust 99999, kuigi on räägitud kordi, et kiiruseid on vaid 1-10, ja siis oldi üsna õnnetud, et Milo ei hakanud liikuma. Samas katsetamine on ainus asi, mis viib edasi. Punktid kirja loovuse eest.

*Kui legod juba käes on, siis võiks ju ka 1kg legosid kaaluda. Õige kaalu said kätte vaid need rühmad, kellel tekkis arusaam, et väiksem legojupp on ka kergem.

III Mis paneb asjad liikuma? Mis on hõõrdejõud. Katsetame erinevate asjade lükkamist mööda põrandat ning kallakust alla lastes? Paljajalu vs. sokkis

Raskeid asju vedava roboti ehitamine. Video vaatamine antud roboti tööst.
Esemete lisamine koormale seni kuni robot jääb seisma
Vestlus"mis juhtuks, kui asendaksime robotil olevad kettad suurte ratastega?" tulemuste dokumenteerimine.
Tänaseks siis lõppes ametlikult Milo periood meie robootikas. Milosid me enam ei ehita, kõik mida Milo meile õpetas panime aga kõrva taha. Uus robot sai endale nimeks aga Kiilo. Tegemist on robotiga, mis veab raskeid kandameid. Konks oli aga selles, et Milot ehitati peaaegu silmad kinni juba, kuna niivõrd palju oli ehitatud, siis Kiilo juhiste lugemisel ei olnud täpsed 5 rühma 10st. Kui oli ehitusviga, siis ta liikuma ei hakanud, mistõttu need 5 rühma võtsid roboti lahti ja tegid uuesti. 4/5st said veel ajapiirides selle ka tööle, kuid 1 paar sai õhtul veel rühmas ehitada. 

 

Milodega liigume edasi, ainult edasi!

OKTOOBER alustasime tööd ka WeDo 2.0 programmiga. Kõik tunnid on üldiselt sarnase ülesehitusega.
1. Teema tutvustus, arutelu, mida antud tegevuses teeme
2. Teemat tutvustava video vaatamine
-igaüks valib endale ise paarilise, kellega veel koostööd pole teinud
3. Juhiste järgi ehitamine
-arvutis edasiliikumine, arvestamine nii paarilisega kui ka teise paariga sama arvuti taga
4. Bluetooth abil smarthubi/aju ühendamine arvutiga
5. Programmi loomine, et robot liikuma saada
6. Programmi ja ülekannete muutuste katsetamine
7. Komplekti tagasi karpidesse sorteerimine
-esimestel lõpetajatel võimalus värvida roboti plakatit
8. Tegevust lõpetav arutelu
-igaüks annab hinnangu tunnile, mida me õppisime, kuidas hakkama saime

*vastavalt teemale on vahel ka lisaülesandeid

I WeDo 2.0 Lego komplektide sorteerimine vastavalt juhistele. Igale legol on antud komplektis kindel koht ning edaspidi nendega tegutsema hakates on laiali võttes vaja paigutada kõik legod sinna, kus nende koht on.

II Vestlus: robot kui inimese abimees, pääsemaks sinna, kus inimesel oleks ohtlik.
Video: "Mia ja Maxi abilisest robot Milost"
2-3 liikmelistes rühmades robot Milo ehitamine ning laialivõtt, klotside sorteerimine. laps on võimeline keskenduma kuni 25 minutit ning tööd tehes arvestab teiste lastega.

Väga huvitavad dünaamikad ilmusid nii 2stes gruppides kui neljastes laudades. Ilmnesid nii liidrid kui nihverdajad. Lõppkokkuvõttes said kõik Milo valmis, kuid aeg varieerus 35 minutist 1,5 tunnini. 

III Vestlus: Mis paneb roboti liikuma? Mida tähendab iga käsklus? Võrdlus jalgrattasõiduga-ühtepidi väntamine ja teistpidi. 
2-3 liikmelistes rühmades robot Milo ehitamine ning laialivõtt, klotside sorteerimine, loodud programmi abil Milo liikumapanek ühekaupa

Ükshaaval saavad panna lapsed siiski roboti liikuma. Põhimõte tundub kõigil nüüd juba selge olevat, poisid aitasid loogikat arendada tüdrukutel selles osas.

IV Roboteid ehitamine individuaalselt. Katse panna tööle vaid 1 mootor, paljusid teisi suudaks üks kaasa vedada?.
10st lapsest 5 tegid ehitusliku vea sisse oma töösse, oli näha, et eelmistel nädalatel paaristöödes pigem oldi rohkem kas siis passiivses rollis või lihtsalt ei oldud tähelepanelikud. Samas kõik said tehtud töö valmis, Kui proovisime ühendada omavahel mitut Milot, siis selgus, et Milo suudab vedada vaid 1 teist Milot, teistega käisid rattad ringi, tegime järelduse, et liiga suurt koormat ei tasu ka peale panna.