I Helikopter
- Vestlus" Suured ilmaga seotud loodusõnnetused". Kuidas nende korral inimesi/loomi liigutada või materjale tuua? Eesti loodusõnnetused. Helikoperi kasutamise võimalused.
-Video Youtubeist päästekopteri tööst.
-Pääste/varustusekopteri ehitus ning sellele programmi koostamine.
Loodusõnnetuse peale hakkasid laste mõtted liikuma eelkõige metsatulekahju ja tormi suunas. Loodus õnnetus on aga siis, kui mõni loom sööb teise ära. :D
Helikopter kui abivahend mõeldi välja väga kiiresti. Samuti arvati, et helikopteriga saaks ka kuid tee pealt eest ära tõsta, kui päästeauto on liiga aeglane. Helikopteriga võiks kohale toimetada kõike, mida vaja kommist inimesteni, kuid kommi oleks natuke tobe viia, selleks on parem minna poodi. :)
Kopterid valmisid päris kiiresti, natuke valmistas pettumust, et lastele, et kopter ei lennanud. Kuid lahe oli ka ise liigelda ja teha hääli. Paar last mõtlesid, et proovivad järgmine kord panna tööle tiiviku. Eks siis hakkavad nuputama.
II Helikopter
-Helikopteri ümberkujundamine nii, et sellega saaks kas:
1) ohustatud looma ümberasustada
2) viia abivajajatele materjale/toitu
3) kustutada metsatulekahju
Valitud olukorra läbimängimine.
Helikopterid suutsid üles tõsta meil ikka üsna raskeid kandameid, igaüks lahendas ülesande erinevalt. Kõik loomad/materjalid said ka transporditud. Metsatulekahju keegi ei otsustanud kustutada. Üks helikopteritest kahjuks sattus ka õnnetusse ja ei elanud üle kokkupõrget maaga. Nagu päris eluski, sama siin, kõik ei lähe alati plaanipäraselt.
III Prügisorteerimise auto
-Prügisorteerimise põhimõtted. Mis on prügi? Miks on vaja keskkonda kaitsta?
-Video prügisorteerimise auto tööst.
-Prügisorteerimise auto ehitus ning sellele programmi koostamine.
Prügi ja keskkonna teema on lastele tuttav. Prügi on ikka see, mida pole enam vaja/katki/seda ei saa õigesse kohta anda. Keskkonda on vaja kaitsta, sest see on õige asi, mida teha/loomadel parem elada/inimestel ka/siis maailm jääb kauem alles/on rohkem loomi ja linde/ raha säästad ka. Tekkis küll pisike eriarvamus teemal, mida teha klaaspurkidega, kõik olid nõus, et loodusesse neid ei jäta aga mis siis saab, kui keldris enam ei ole ruumi neid hoida. Sellega tegeleme järgmise jalutuskäigu ajal, et teada saada, kuhu peaks panema klaaspurke.
Nüüd oleme jõudnud nii kaugele, et kui terve rühm on suur ümmarguse laua taga, siis saab töö ka tehtud ja ei hakka segama kõrval olev rühmakaaslane. Prügiauto ehitus toimus juhiste järgi ja on näha, et koostöö viib kaugele. I rühm lõpetas töö juba 22 minutiga ja ülejäänud aja katsetasid erinevaid programme. Samas IV rühm lõpetas töö 56ndaks minutiks. Kuid kõik said töö valmis ja seejärel algas katsetamine. Tegime ka ühe järelduse: konteinerid peavad olema kõik sama suurusega, muidu lihtsalt ei mahu need prügiautosse ega sealt välja. Laste endi poolt tuli ka tunni lõpus lisandus, et legomehed peaks ka panema autosse, kes siis muidu autot juhib. :)
IV Prügiauto
-Vaatlus ja uurimine: prügimaja konteinerid.
-Vestlus: Miks peab olema prügikonteinerite suurus sama ka erinevatel konteinerifirmadel?
-Prügiauto ehitus ning rehvi/konteineri tõstmise katse.
Raskeim osa tunnist oli tõstemehhanismi väljamõtlemine. Antud auto sisaldas ohtralt erinevaid kinnitusjuppe ja konks oli ka nende järjekorras. 8autot valmisid tunni piires, kuid ühel rühmal oli raskusi pildilt asetuse arusaamisega ja seetõttu tehti kohe alguses mitu suurt apsu sisse ja mingist hetkest enam ei saadud aru, kuidas edasi minna. Võrreldes esimese korraga, millal ehitati piltide järgi on aga kindlasti näha edasiminekut. Seekord olid samuti tiimikaptenid ja üksteise hindamise skaala. Hindamine oli adekvaatne, hinnati vaid koostööoskust ja kapteni puhul ka tema tööd tiimi juhina. Rehvikatse läbisid kõik autod. :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar