Päkapikud piiluvad kiireid ja tugevaid masinaid

DETSEMBER-Usun, et päkapikud käivad ka meie robootikat uudistamas :)

I Raskeid asju vedava roboti ehitamine ühe erandiga-ketaste asemele suurte rataste kinnitamine. Vaatame üle eelmise nädala ennustused antud tegevusele.
Esemete lisamine koormale seni kuni robot jääb seisma. Mis on raskeim asi, mida veel koormale lisades siiski robot edasi liigub.
Vestlus: Jõuluvana saanivedu? Kuidas sinna mahuvad kõigi maailma laste kingid?

Kui eelmine kord oli 5/10st valesti ehitanud, siis nüüd liikusid kõik robotid peale ühe, samuti vähenes oluliselt ehitusele kuluv aeg. 
Huvitaval kombel olenes Kilode liikumise viis sellest, kuidas olid rattad ühendatud. Kui olid rattaid ühendavad jupid samal joonel, siis Kilo "astus", kui eri suundades, siis "hüppas". Pliiatseid peale ladudes tuli neid sinna ikka terve mägi laduda, et Kilo enam ei jaksaks tõmmata. Väga usinalt lapsed katsetasid erinevate programmide loomisega, eriti kiiruste ja aegadega.
Kilo video peal on üsna kenasti näha ka rataste erinevad asetused.

Kui aega üle jääb, siis tuleb katsetada:

II Raskeid asju vedava roboti ehitamine suurte ratastega.

Mis juhtub, kui panna sama koormat vedama eri suundades 2 robotit. 
Mis juhtub, kui tõmme on ühes suunas tugevam kui teises. Kas leiame sellele mõne võrdluse elust enesest?

Köievedu liikumises pani kohe mõtted liikuma selles suunas, et mis juhtub, kui eri suundades panna 2 Kilot vedama sama koormat.Võrdsel kiirusel Kilode puhul oli koorem õhus ja kumbki ei suutnud oma poolele seda tõmmata.

Eeldasime ka, et kui panna erinevatel kiirustel Kilod vedama, siis kiirem veab aeglasemat kaasa, kuid juhtus hoopis nii, et aeglasem hoidis rattaid paigal, vaatamata kiirema Kilo hullumeelsetele pingutustele. 

Tehti järeldus Kilodel on all talverehvid, seega väga hea pidurdus. Esimene juhtum oli ka tühja akuga. Laadisime neid septembris, kuid alles nüüd sai tühjaks esimene, mõtlesime pikalt. Natuke ka juba paanitsesime, et kas tegime "aju" katki, kuid siis saime aru, et laadida hoopis vaja. Lõbus seik laadimisest oli küll, et hakati arutlema, kas laadimisel saavad "ajud" ehk ka targemaks. :)

III Kuidas võidusõiduautod sõidavad kiiremini tavaautodest? Mis neil on teisiti?

Video WeDo 2.0 programmis ralliauto sõitmisest. Video youtubeist ralliauto sõidust.
Ralliauto ehitus ning programmi koostamine nii, et auto peatub finišijoonel.
Katsetame kui kaua võtab sama teekonna läbimine kiirusega 1, 5 ja 10. Loendame sekundeid ning dokumenteerime oma leiud.
Jõudsime järeldusele, et võidussõidurajal pole lihtsalt inimesi ja seal ei ole vaja ka liiklusmärke vaadata nii palju. Või on asi hoopis teistsuguses ehituses, raketikütuses, turbonupus jne. Arvamusi oli palju miks võidusõiduautod on kiiremad tavaautodest, kuid ühisele järeldusele ei jõutudki. Ega igakord ei peagi.
Keerulisim osa auto ehitusest tundus olevat ülekandekummide pealepanek, seal oli vaja täpset kätt. Kõik autod sai sõitma kohe esimesel katsel.
Kiiruste katsete dokumenteerimine oli aga omaette ooper. Leppisime kokku, et kõigil on ühine mõõtühik ja selleks on kunstiklassi ühest seinast teise seinani. Auto hakkas sõitma sel hetkel, kui nö "lippu" lehvitati(ehk siis käega plaks anduri ees tehti) ja seni sõitis, kuni objekt tuli vastu. Kuid lapsed unustasid ära, et kui nad kõnnivad anduri eest läbi, jääb auto ju seisma ja just seetõttu tehti kiiruskatseid ikka mitmeid-mitmeid kordi. Sekundite loendamise osaga jutus aga meil nii, et arvuti ise loendas neid, kuigi tundus, et arvuti sekundid on kiiremad tavasekunditest. Seda huvitavat nähtust uurime teinekord edasi.

Nagu meil on traditsiooniks saanud, siis iga uus robot saab endale ka nime. Seekordne nimi LEEK selgus hääletuse teel.
1 hääl-Drifter
1 hääl-Ralli
1 hääl-Kummivilistaja
2 häält- Turbo
4 häält- Välk
5 häält- Leek

Nagu pildilt näha, siis tulemused on enamvähem loogilised ehk siis nr 10 kiirusega on kõige lühem aeg ja number 1 kiirusega pikim aega.


IV Ralliauto ehitus ning programmi koostamine nii, et auto peatub finišijoonel.

Katsetame kui kaua võtab sama teekonna läbimine kiirusega 1, 5 ja 10. Vaatame üle kas meie andmed klapivad eelmisel nädalal kirjapanduga. Ennustamine mitme sekundiga muutuksid ajad kui asendaksime väikesed rattad suurtega ning kui muudaksime rataste ülekandeid.
Seejärel vahetame väikesed rattad suurte vastu ning kordame katset, samamoodi muutes ülekandeid. Võrdlus ennustuste ning reaalsete tulemuste vahel.

Jõudsime järeldusele, et suuremate ratastega liigub Leek kiiremini ehk siis mida suuremad rattad, seda väiksemad ajad said kirja. Ilmnes, et 3 liikumisandurit tegid meil trikke, nimelt Leek liikuma hakkas, kuid seina ära ei tundnud ja seetõttu sõitis seina vastu ja jätkas sõitu. Samuti oli paar Leeki ehitatud peeglis, ehk siis oli pandud mootor ja kummid valele poole, mistõttu üllatus-üllatus hakkas Leek sõitma tagurpidi. 

Toimus ka Leekide võidusõit. Nagu igas sõidus on võitjaid ja kaotajaid, meie puhul ka mahasõitnud kumme ja ühendamata ajusid. Kuid need, kes sõitma said, sõitsid lõpuni. Vaatamata sellele, et õpetaja ajas Leegid stardijoonel sassi, leidsid lapsed enda oma kiirelt üles. Iseloomuliku juhtmekeeru ja teistsuguse klotsiasetuse  ja lihtsalt sisetunde najal leiab nii mõndagi. Hõisati kaasa kõigile Leekidele, mis edasi kihutasid. Pärast lammutades Leeke oli küll pisike paanikahetk, et kellegi Leek on kadunud, kuid kui mõeldi välja, et kõik on samasugustest klotsidest, siis oli üldine rõõmuohe. Probleem on möödas.
*Kui päkapikk annab ülesandeks teha 8x8x8 maja, siis nupukad Toomekad lahendasid asja nii, et  iga maja alus on 8*8 ja kõrguseks tuleb 5 rida seina ja 3 rida katust. Meie päkapikk oli igatahes Päkapikulaga rahul, eriti rõõmus oli ta värviliste akende üle.








V Ralliauto ehitus ning programmi koostamine nii, et auto peatub finišijoonel. Väikeste rataste asemel kasutame suuri.
Vestlus: mis mõjutab auto liikumiskiirust. Millega on vaja ralliautol arvestada kui võistlused toimuvad erinevates riikides/erinevate maastikega.
Erinevate maastike ning kaldteede ehitamine klotsidest ja muudest materjalidest ning nende peal programmi katsetamine. Tulemuste jäädvustamine ning dokumenteerimine, järelduste tegemine.
Poisid otsustasid ehitada silla, millest siis autod peavad üle sõitma. Kõikvõimalikud apsakad mis ainult sillaehitusega meelde tulevad saime ka tehtud. Küll jäi auto silla peal seisma, sest sillatipp oli liiga järsk või oli kallak liiga suur ja auto luges selle takistuseks ja jäi seisma. Rääkimata sellest, et sild lagunes paar korda ära, autod sõitsid sillalt maha kui ei olnud just täpselt keskele pandud. Samas hea oli seejuures õppida sillapiirete vajalikkusest ja miks peavad olema sillad turvalised. Arhitektitööst saime kindlasti rohkem teadmisi kui ise kõik läbi katsetasime. Sillaehitusest on igaühel erinev arusaam, millepärast on iga sild omanäoline.