Päkapikud piiluvad kiireid ja tugevaid masinaid

DETSEMBER-Usun, et päkapikud käivad ka meie robootikat uudistamas :)

I Raskeid asju vedava roboti ehitamine ühe erandiga-ketaste asemele suurte rataste kinnitamine. Vaatame üle eelmise nädala ennustused antud tegevusele.
Esemete lisamine koormale seni kuni robot jääb seisma. Mis on raskeim asi, mida veel koormale lisades siiski robot edasi liigub.
Vestlus: Jõuluvana saanivedu? Kuidas sinna mahuvad kõigi maailma laste kingid?

Kui eelmine kord oli 5/10st valesti ehitanud, siis nüüd liikusid kõik robotid peale ühe, samuti vähenes oluliselt ehitusele kuluv aeg. 
Huvitaval kombel olenes Kilode liikumise viis sellest, kuidas olid rattad ühendatud. Kui olid rattaid ühendavad jupid samal joonel, siis Kilo "astus", kui eri suundades, siis "hüppas". Pliiatseid peale ladudes tuli neid sinna ikka terve mägi laduda, et Kilo enam ei jaksaks tõmmata. Väga usinalt lapsed katsetasid erinevate programmide loomisega, eriti kiiruste ja aegadega.
Kilo video peal on üsna kenasti näha ka rataste erinevad asetused.

Kui aega üle jääb, siis tuleb katsetada:

II Raskeid asju vedava roboti ehitamine suurte ratastega.

Mis juhtub, kui panna sama koormat vedama eri suundades 2 robotit. 
Mis juhtub, kui tõmme on ühes suunas tugevam kui teises. Kas leiame sellele mõne võrdluse elust enesest?

Köievedu liikumises pani kohe mõtted liikuma selles suunas, et mis juhtub, kui eri suundades panna 2 Kilot vedama sama koormat.Võrdsel kiirusel Kilode puhul oli koorem õhus ja kumbki ei suutnud oma poolele seda tõmmata.

Eeldasime ka, et kui panna erinevatel kiirustel Kilod vedama, siis kiirem veab aeglasemat kaasa, kuid juhtus hoopis nii, et aeglasem hoidis rattaid paigal, vaatamata kiirema Kilo hullumeelsetele pingutustele. 

Tehti järeldus Kilodel on all talverehvid, seega väga hea pidurdus. Esimene juhtum oli ka tühja akuga. Laadisime neid septembris, kuid alles nüüd sai tühjaks esimene, mõtlesime pikalt. Natuke ka juba paanitsesime, et kas tegime "aju" katki, kuid siis saime aru, et laadida hoopis vaja. Lõbus seik laadimisest oli küll, et hakati arutlema, kas laadimisel saavad "ajud" ehk ka targemaks. :)

III Kuidas võidusõiduautod sõidavad kiiremini tavaautodest? Mis neil on teisiti?

Video WeDo 2.0 programmis ralliauto sõitmisest. Video youtubeist ralliauto sõidust.
Ralliauto ehitus ning programmi koostamine nii, et auto peatub finišijoonel.
Katsetame kui kaua võtab sama teekonna läbimine kiirusega 1, 5 ja 10. Loendame sekundeid ning dokumenteerime oma leiud.
Jõudsime järeldusele, et võidussõidurajal pole lihtsalt inimesi ja seal ei ole vaja ka liiklusmärke vaadata nii palju. Või on asi hoopis teistsuguses ehituses, raketikütuses, turbonupus jne. Arvamusi oli palju miks võidusõiduautod on kiiremad tavaautodest, kuid ühisele järeldusele ei jõutudki. Ega igakord ei peagi.
Keerulisim osa auto ehitusest tundus olevat ülekandekummide pealepanek, seal oli vaja täpset kätt. Kõik autod sai sõitma kohe esimesel katsel.
Kiiruste katsete dokumenteerimine oli aga omaette ooper. Leppisime kokku, et kõigil on ühine mõõtühik ja selleks on kunstiklassi ühest seinast teise seinani. Auto hakkas sõitma sel hetkel, kui nö "lippu" lehvitati(ehk siis käega plaks anduri ees tehti) ja seni sõitis, kuni objekt tuli vastu. Kuid lapsed unustasid ära, et kui nad kõnnivad anduri eest läbi, jääb auto ju seisma ja just seetõttu tehti kiiruskatseid ikka mitmeid-mitmeid kordi. Sekundite loendamise osaga jutus aga meil nii, et arvuti ise loendas neid, kuigi tundus, et arvuti sekundid on kiiremad tavasekunditest. Seda huvitavat nähtust uurime teinekord edasi.

Nagu meil on traditsiooniks saanud, siis iga uus robot saab endale ka nime. Seekordne nimi LEEK selgus hääletuse teel.
1 hääl-Drifter
1 hääl-Ralli
1 hääl-Kummivilistaja
2 häält- Turbo
4 häält- Välk
5 häält- Leek

Nagu pildilt näha, siis tulemused on enamvähem loogilised ehk siis nr 10 kiirusega on kõige lühem aeg ja number 1 kiirusega pikim aega.


IV Ralliauto ehitus ning programmi koostamine nii, et auto peatub finišijoonel.

Katsetame kui kaua võtab sama teekonna läbimine kiirusega 1, 5 ja 10. Vaatame üle kas meie andmed klapivad eelmisel nädalal kirjapanduga. Ennustamine mitme sekundiga muutuksid ajad kui asendaksime väikesed rattad suurtega ning kui muudaksime rataste ülekandeid.
Seejärel vahetame väikesed rattad suurte vastu ning kordame katset, samamoodi muutes ülekandeid. Võrdlus ennustuste ning reaalsete tulemuste vahel.

Jõudsime järeldusele, et suuremate ratastega liigub Leek kiiremini ehk siis mida suuremad rattad, seda väiksemad ajad said kirja. Ilmnes, et 3 liikumisandurit tegid meil trikke, nimelt Leek liikuma hakkas, kuid seina ära ei tundnud ja seetõttu sõitis seina vastu ja jätkas sõitu. Samuti oli paar Leeki ehitatud peeglis, ehk siis oli pandud mootor ja kummid valele poole, mistõttu üllatus-üllatus hakkas Leek sõitma tagurpidi. 

Toimus ka Leekide võidusõit. Nagu igas sõidus on võitjaid ja kaotajaid, meie puhul ka mahasõitnud kumme ja ühendamata ajusid. Kuid need, kes sõitma said, sõitsid lõpuni. Vaatamata sellele, et õpetaja ajas Leegid stardijoonel sassi, leidsid lapsed enda oma kiirelt üles. Iseloomuliku juhtmekeeru ja teistsuguse klotsiasetuse  ja lihtsalt sisetunde najal leiab nii mõndagi. Hõisati kaasa kõigile Leekidele, mis edasi kihutasid. Pärast lammutades Leeke oli küll pisike paanikahetk, et kellegi Leek on kadunud, kuid kui mõeldi välja, et kõik on samasugustest klotsidest, siis oli üldine rõõmuohe. Probleem on möödas.
*Kui päkapikk annab ülesandeks teha 8x8x8 maja, siis nupukad Toomekad lahendasid asja nii, et  iga maja alus on 8*8 ja kõrguseks tuleb 5 rida seina ja 3 rida katust. Meie päkapikk oli igatahes Päkapikulaga rahul, eriti rõõmus oli ta värviliste akende üle.








V Ralliauto ehitus ning programmi koostamine nii, et auto peatub finišijoonel. Väikeste rataste asemel kasutame suuri.
Vestlus: mis mõjutab auto liikumiskiirust. Millega on vaja ralliautol arvestada kui võistlused toimuvad erinevates riikides/erinevate maastikega.
Erinevate maastike ning kaldteede ehitamine klotsidest ja muudest materjalidest ning nende peal programmi katsetamine. Tulemuste jäädvustamine ning dokumenteerimine, järelduste tegemine.
Poisid otsustasid ehitada silla, millest siis autod peavad üle sõitma. Kõikvõimalikud apsakad mis ainult sillaehitusega meelde tulevad saime ka tehtud. Küll jäi auto silla peal seisma, sest sillatipp oli liiga järsk või oli kallak liiga suur ja auto luges selle takistuseks ja jäi seisma. Rääkimata sellest, et sild lagunes paar korda ära, autod sõitsid sillalt maha kui ei olnud just täpselt keskele pandud. Samas hea oli seejuures õppida sillapiirete vajalikkusest ja miks peavad olema sillad turvalised. Arhitektitööst saime kindlasti rohkem teadmisi kui ise kõik läbi katsetasime. Sillaehitusest on igaühel erinev arusaam, millepärast on iga sild omanäoline.

Milod ja Kilod teevad tööd

NOVEMBER-nüüd ametlikult kõik töötab nii, nagu vaja.

I Kulgur Milo ehitus+ liikumisanduriga varustamine
Video Milo liikumisaanduri kasutamisest, vastava programmi loomine ning katsetamine. Kuidas toimetada siis, kui hiirt pole, õpime kasutama touchpadi/puuteplaati.
Huvitaval kombel ei tahtnud 2 liikumisandurit tööle hakata, kuid see-eest kõik ajud ühildusid arvutitega. Puuteplaadi kasutamine oli kindlasti keerukam kui hiirega töö, samas iga arvuti juures oli kokkuvõttes siiski vähemalt 1 laps, kes sai tööga hakkama.

II Milo ehitus+kallutussensori töölepanek
Video kallutussensori tööpõhimõtetest
Aitame saata Maxile ja Miale sõnumi Milo avastustest
2 Milo omavahelises koostöös kandami vedamine

Max ja Miasaid kõik sõnumid kätte,kahe Milo koostöö said kõik rühmad ka mõninga pusimisega tööle. Kuna kandamit vedades pidi mõlemil poolel olema sama raskuskese, siis kui midagi oli valesti ei liikunud Milo otse vaid hakkas ringiratast tiirutama. 3/5st rühmast pidid korrigeerime ehituslikke vigu või vaatama ülekande kummide asetuse üle. Huvitaval kombel prooviti panna kiirust 99999, kuigi on räägitud kordi, et kiiruseid on vaid 1-10, ja siis oldi üsna õnnetud, et Milo ei hakanud liikuma. Samas katsetamine on ainus asi, mis viib edasi. Punktid kirja loovuse eest.

*Kui legod juba käes on, siis võiks ju ka 1kg legosid kaaluda. Õige kaalu said kätte vaid need rühmad, kellel tekkis arusaam, et väiksem legojupp on ka kergem.

III Mis paneb asjad liikuma? Mis on hõõrdejõud. Katsetame erinevate asjade lükkamist mööda põrandat ning kallakust alla lastes? Paljajalu vs. sokkis

Raskeid asju vedava roboti ehitamine. Video vaatamine antud roboti tööst.
Esemete lisamine koormale seni kuni robot jääb seisma
Vestlus"mis juhtuks, kui asendaksime robotil olevad kettad suurte ratastega?" tulemuste dokumenteerimine.
Tänaseks siis lõppes ametlikult Milo periood meie robootikas. Milosid me enam ei ehita, kõik mida Milo meile õpetas panime aga kõrva taha. Uus robot sai endale nimeks aga Kiilo. Tegemist on robotiga, mis veab raskeid kandameid. Konks oli aga selles, et Milot ehitati peaaegu silmad kinni juba, kuna niivõrd palju oli ehitatud, siis Kiilo juhiste lugemisel ei olnud täpsed 5 rühma 10st. Kui oli ehitusviga, siis ta liikuma ei hakanud, mistõttu need 5 rühma võtsid roboti lahti ja tegid uuesti. 4/5st said veel ajapiirides selle ka tööle, kuid 1 paar sai õhtul veel rühmas ehitada. 

 

Milodega liigume edasi, ainult edasi!

OKTOOBER alustasime tööd ka WeDo 2.0 programmiga. Kõik tunnid on üldiselt sarnase ülesehitusega.
1. Teema tutvustus, arutelu, mida antud tegevuses teeme
2. Teemat tutvustava video vaatamine
-igaüks valib endale ise paarilise, kellega veel koostööd pole teinud
3. Juhiste järgi ehitamine
-arvutis edasiliikumine, arvestamine nii paarilisega kui ka teise paariga sama arvuti taga
4. Bluetooth abil smarthubi/aju ühendamine arvutiga
5. Programmi loomine, et robot liikuma saada
6. Programmi ja ülekannete muutuste katsetamine
7. Komplekti tagasi karpidesse sorteerimine
-esimestel lõpetajatel võimalus värvida roboti plakatit
8. Tegevust lõpetav arutelu
-igaüks annab hinnangu tunnile, mida me õppisime, kuidas hakkama saime

*vastavalt teemale on vahel ka lisaülesandeid

I WeDo 2.0 Lego komplektide sorteerimine vastavalt juhistele. Igale legol on antud komplektis kindel koht ning edaspidi nendega tegutsema hakates on laiali võttes vaja paigutada kõik legod sinna, kus nende koht on.

II Vestlus: robot kui inimese abimees, pääsemaks sinna, kus inimesel oleks ohtlik.
Video: "Mia ja Maxi abilisest robot Milost"
2-3 liikmelistes rühmades robot Milo ehitamine ning laialivõtt, klotside sorteerimine. laps on võimeline keskenduma kuni 25 minutit ning tööd tehes arvestab teiste lastega.

Väga huvitavad dünaamikad ilmusid nii 2stes gruppides kui neljastes laudades. Ilmnesid nii liidrid kui nihverdajad. Lõppkokkuvõttes said kõik Milo valmis, kuid aeg varieerus 35 minutist 1,5 tunnini. 

III Vestlus: Mis paneb roboti liikuma? Mida tähendab iga käsklus? Võrdlus jalgrattasõiduga-ühtepidi väntamine ja teistpidi. 
2-3 liikmelistes rühmades robot Milo ehitamine ning laialivõtt, klotside sorteerimine, loodud programmi abil Milo liikumapanek ühekaupa

Ükshaaval saavad panna lapsed siiski roboti liikuma. Põhimõte tundub kõigil nüüd juba selge olevat, poisid aitasid loogikat arendada tüdrukutel selles osas.

IV Roboteid ehitamine individuaalselt. Katse panna tööle vaid 1 mootor, paljusid teisi suudaks üks kaasa vedada?.
10st lapsest 5 tegid ehitusliku vea sisse oma töösse, oli näha, et eelmistel nädalatel paaristöödes pigem oldi rohkem kas siis passiivses rollis või lihtsalt ei oldud tähelepanelikud. Samas kõik said tehtud töö valmis, Kui proovisime ühendada omavahel mitut Milot, siis selgus, et Milo suudab vedada vaid 1 teist Milot, teistega käisid rattad ringi, tegime järelduse, et liiga suurt koormat ei tasu ka peale panna.

Eelteadmised, see on kõige alus

Tagasi vaadates võin öelda siiski, et ega me aega ei raisanud niisama, vaatamata meid saatnud probleemidele. Enne kõike muud oli vaja robootika päev kindlalt paika panna nii, et see ühtegi muusika-, liikumistegevust ega logopeedi/eripedagoogi tööd ei segaks. Lõpuks mõttetöö tulemusena sai selleks päevaks neljapäev. Eelmisel õppeaastal juba tutvusime lähemalt legodega ning uurisime mida kõike neist võib ehitada, samuti katsetasime WeDo 1.0 komplekti kevadel. Katsetasime ka hiire kasutamist Paint programmis. Seega eeltöö oli tehtud, aeg oli pihta hakata.

SEPTEMBER tegime ka veel ettevalmistavaid tegevusi (kuna tolleks hetkeks oli selgunud, et kõik ei suju niisama lihtsalt).
I Ehitasime legodest maja koostööd terve rühmaga.


II Panime kokku legokaartidel kujutatud esemeid. Oluline oskus oli seejuures legode suuruse täpne lugemine jooniselt.

III Lego tähekaartide järgi legode kokkupanek.

IV Vestlus : Mis on robootika? Kus oled kokku puutunud robotitega? Millised on robotid televiisoris/kinos? Milleks üldse on vaja roboteid? KUNST : "Kui ma leiutaks roboti, siis ta oleks...?"
Robootika kohta teati, et see on robotite ehitamine, aga selleks peab olema robotil ka aju, mis annab talle käskusid, mis paneb roboti liikuma. Meediast oli kuvand laste meelest positiivne, suuremas osas ikka head robotid. Jõudsimejäreldusele, et robotite ülesanne on inimesi aidata või teha neil elu kergemaks, selle ülesandega said meil ka kõik joonistatud robotid hakkama.

Raske algus

Taaramäe Lasteaed taotles 2016 kevadel läbi HITSA ProgeTiigri programmi endale rahastatust, et hankida lasteaiale Robootika  LegoWeDo 2.0 komplekte. Saime rahastatuse ning augustiks olid ka seaded kohal. Otsustasime, et Robootikat hakkavad tegema vaid koolieelikud-sel aastal on nendeks siis Toome rühm.
Septembri alguses sorteerisime lastega kõik legod ilusti vastavalt juhistele ära ja olime valmis kohe suure hooga alustama. Rääkisime robotitest ja robootikast, joonistasime pilte veel leiutamist vajavatest robotitest, ehitasime terve rühmaga suure legomaja, panime kokku pildi järgi legotähti ja erinevaid kujundeid.
Kuid septembri keskpaigaks ilmnes, et allalaetud LegoWeDo 2.0 programm ei ühildu Windows 10ga, seega et see töötaks tuli see panna ühilduma hoopis  Windows 7 variandiga.  Tundus, et nüüd programm töötab ja olemas on ka legod, seega peaks olema ju kõik korras, kuid nii lihtne ei saa asi kunagi olla. Ilmnes, et programm ei leia üles Bluetoothi abil seadeid, kontrollisime juba enne ostu, kas meie lasteaia arvutid seda toetavad-toetasid, kuid siiski miski ei tööta.  Helistasime asjatundjatele ja saime teada, et meil on juurde vaja osta Bluetooth vistuaaladapter WeDo 2.0-le. Kindluse mõttes ei hakanud igale arvutile kohe tellima adapterit, sest kunagi ei ole kindel, kas asi reaalselt ka töötab. Ühel septembri lõpu päeval tellisime ja järgmisel oli kohal. Lülitasime arvuti Bluetoothi välja ja kõik töötas.
Kuid kui hakkasime oktoobri alguses tellima juurde adaptereid, siis meile öeldi, et laost on otsas ja varsti peaks juurde tulema kusagil 2-3 nädala jooksul. Ega midagi harjutasime paarides kulgur Milo kokkupanekut juhiste järgi ning tutvusime individuaalselt programmiga, mis pani roboti liikuma, sest üks arvuti meil ju oli olemas, mis sai Milo liikumapanemisega hakkama. Kolmanda nädala lõpus helistati ja öeldi, et panime adapterid teele, järgmise nädala alguses aga ilmnes, et pandi teele valesse lasteaeda. :)
Oktoobri viimasel nädalal saabusid meie adapterid, kõik 5 arvutit leidsid peale adapteri ühendamist üles robootika komplekti nö "aju" inglise keeles siis smart hub. Kuid probleem seisnes selles, et iga adapter oli võimeline ühendama vaid ühe aju, kuid meil oli 10 komplekti, seega 10 aju. Proovisime panna 2 adapterit ühte arvitisse, kuid ühendas siiski vaid ühe aju. Nüüd võis ausalt öelda, et mõistus otsas.
Kuid tunneli lõpust paistis ka valgus. Lego oli terve suve ning sept/okt arendanud Windows 10ga ühilduvat versiooni, selle allalaadimine vajas aga IT-spetsialistilt tuge. Nüüd kõik töötab!!! :)